Otse põhisisu juurde

Postitused

Korduma Kippuvad Küsimused ehk vabatahtliku vastused

Et vabatahtlikud saavad pea igapäev oma kogemustest, igapäevatöödest ja muust rääkides küsimusi, eriti just vabatahtlikutöö kohta, siis tekkis mõte, et teeme sellise KKK rubriigi, kus vastame nendele küsimustele, mis on eriti levinud ja mida kõige enam meilt küsitakse.  Ega ühest vastust ei ole nagunii, seega siit Pesaleidja vabatahtliku-tervisejuhi vastused korduma kippuvatele küsimustele. Kui palju on tänavatel kodutuid kasse?  Sadu, võiks isegi öelda, et tuhandeid. Me saame igapäev üks kuni mitu abipalvet infomeilil, infotelefonil, vabatahtlikud eraldi. Need abipalved ei saa iial otsa, kassid tänavatel ei saa otsa, kuni inimesed ei teadvusta endale, et steriliseerimine ja kastreerimine on tõepoolest hädavajalik ja kassiliiki ei ohusta väljasuremine.  Praegugi ootab tänaval mitmeid-mitmeid tiineid kasse, kassipoegi, pesakondi, täiskasvanud vigasaanud kasse, et neil oleks koht, kus saada peavarju, hoolitsust, ravi, tähelepanu, armastust. Ja need mitmed-mitmed on n...

Hoiukodunduse võlud ja valud - Noodipesakond ehk Kelli lugu

Olen Pesaleidja MTÜ vabatahtlik ja ravijuht olnud tegelikult kaks ja pool aastat, kuid selle  aja jooksul vaid kolm korda hoiukodu pakkunud. Oleme ausad - enamus vabatahtlikud ikka pakuvad hoiukodu või vähemalt SOS-olukordades, kuid kuna Pesaleidja kassitoas mööduvad nagunii enamus mu päevad, ei taha ma nii öelda "tööd" koju kaasa võtta.  Siiski on minu juures peatunud must-valge kassipoeg Theia, kes stressist tõbiseks jäi kassitoas ja, et ma ei peaks iga hommik talle ravimeid manustama kassitoas, oli lihtsam ta koju tuua.  Teisena peatus mu juures must vanake Vladik, kes tuli vaid vaktsiini kinnistumiseks kaheks nädalaks, kuid olid kolm kuud ja kolis seejärel mu maakoju.  Ja kolmandaks peatus mu juures lausa pesakond - asi, mida ma arvasin, et ei juhtu mitte iial. Noodipesakond Kuid kuna Vladik maal suri ja tekkis sinnakanti emane, tohutult ümmargune kass kevade alguses, oli tegelikult ilmselge, et kui see kiisu pojad meie territooriumile toob, on vaja ...

Maikuus kojuläinud kiisud!

  Meil on käes juba juuni kuid veel on üles loetlemata maikuus Pesaleidjast koju läinud loomad.   Hea meel on teatada, et selle päris oma kodu on nüüd veel ühel koeral ja 31-l kassil.   Mis siin ikka pikalt jutustada. Alustame sellest ainukesest ja imelisest koerast. Turbo sai olla ja stressi maandaja ja hoiuinimesega tööl kaasas käija nädala. Siis leidis see väike aktivist endale päris kodu ja inimesed. Ja oh õnne, ka päris perenaisega saab hakata koos tööl käima. Turbo   Vabatahtlikel on rõõmupisarad silmis kui koidab päev kui saab koju kass, kes liialt pikaks Pesaleidjasse kodu ootama jäänud. Oma kodu leidis lõpuks "vaid" 3 aastat, 2 kuud ja 10 päeva oodanud arglik must-valge Arielle, kes kolis seltsiliseks Pesaleidjast eelmsiel aastal adopteeritud ja sõpra ootavale Lekile.   Arielle Koju läksid kuidagi sel korral hoiukodust kiisud, kes ehk pole olnud kõige julgemad ja silmapaistvamad aga ometigi saabus ka nende inimene ja nen...

Kuidas minust sai vabatahtlik: Reelika lugu

Minu vabatahtliku teekond sai alguse 2015. aasta oktoobri lõpus kui olin alustanud oma öövahetust ühes tanklapoes. Pood, kus ma tol hetkel töötasin, läks renoveerimisele ning nii avati kauplus soojakus, et kliendid saaksid jätkuvalt meid külastada. Esimesed nädalad puudus meil soojakust aga konditsioneer, mistõttu ei käinud õhk seal väga ringi ja et natukenegi oleks midagi hingata, hoidsime aegajalt soojaku tagumist ust lahti. Ja siis meie teed Esmeralda ja Joosepiga ristusidki.  Kell oli veidi üle kesköö, kui tööd tehes ringi askeldasin ning ühel hetkel märkasin, et üks imeilus triibuline kassike on meie tagauksest sisse tulnud - istus ukse juures, vaatas mulle oma armsa näoga otsa. Ilmselt imeline vorsti lõhn, mis meie grilli pealt ka välja levis, meelitas ta soojaku juurde. Kui soovisin talle läheneda, hakkas ta taganema ning lõpuks põgenes. Hinges hakkas veidi kurbus närima, et äkki kiisuke on meganäljane. Nii asetasin soojaku taha mõned vorstijupid ja õige pea oligi ta ta...

Pesaleidja x Petcity

Kas teadsid, et Pesaleidja kiisud käivad iga kuu Petcity keskuses Rannamõisa tee 8? Ei teadnud? - Nüüd tead! Ära siis järgmist korda maha maga! Selleks hoia silma peal Pesaleidja üritustel meie Facebooki lehel:  https://www.facebook.com/pg/pesaleidja/events/?ref=page_internal. Mis meie kiisud seal teevad? - Naudivad paisid, uudistavad poes ringi (traksides muidugi!) ja loodavad, et tol päeval tuleb Petcitysse šoppama just tema pere! Vaata ka videot sellest, kuidas armas Porthos Petcity keskuses jalutamas käis:  https://www.instagram.com/p/BRxfBkRjL35/.  Miks võtta kiisu Petcity ürituselt? - Petcity annab omalt poolt kaasa uhke kingipaki, mis sisaldab nii toitu, mänguasju kui ka muud asjalikku, et uue pereliikme tulek läheks sujuvamalt. Vahetult enne üritust saavad kaasas olevad kiisud ka korraliku ülevaatuse arsti poolt. Kõik vajaliku - puuri, pesa, kratsipuu, toidukausid jms - saab osta kohapeal korraga. Parima kauba valikul saavad abiks olla kiisud - just...

Aprillis kojujõudnud!

Aprill võib ju olla naljakuu, kuid täitsa ilma naljata leidis aprillikuus kodu ei rohkem, ei vähem kui 44 karvast sõpra!  Nagu ikka - alustame siis päris algusest. Pesaleidja kassitoas elas veidi üle poole aasta võrratult ilus vesihall-valgega kiisupoiss Porthos, kelle puhul olid vabatahtlikud ühel meelel - ta leiab kiiresti  kodu. Kuid temast vaadati üha enam ja enam mööda. Kellel jäi pilk talle, mõeldi, et ah, nii sõbralik kiisu leiab ruttu kodu, me võtame kellegi teise. Ja nii Porthos istus. Kuid meie uue vabatahtliku süda sulas ning märtsikuu viimastel päevadel tuli ühtäkki ankeet - meie vabatahtliku nimega. Porthose isiklik vabatahtlik ei teadnud aga midagi sellest, et ta kellegi südame nii jäägitult võitnud oli ( peale isikliku vabatahtliku enda muidugi ) ja seda suurem oli heameel ja õnn. Esimene aprill koliski täitsa ilma naljata Porthos päris-päris oma koju. Viimased nurrud meie vabatahtlikele, viimane ninaotsade kokkuhõõrumine oma isikliku vabatahtlikuga ja ko...