Pesaleidja

Tahame jagada teiega lugu ühest erilisest kassist. Teda ei tee eriliseks see, et ta jääb ilmselt elu lõpuni lonkama kahe murtud käpa tõttu. Teda ei tee eriliseks ka see, et sündinud on ta tegelikult hoopis Peterburis ning alles pärast elu k eerdkäike Eestisse Pesaleidja hoole alla jõudnud. Teda ei tee eriliseks ka ainult tema kasukavärv - nimelt on punase kasukaga kassitüdrukud suur haruldus. Meie jaoks teeb ta eriliseks hoopis tema mängulust, tahtejõud, vaprus ja südikus. Toffee on paarikuune kiisuneiu, kes on oma lühikese eluea jooksul pidanud juba liiga palju üle elama. Nimelt leiti ta 13. juunil väga kehvas olukorras - kaks käpaluud oli murdunud ning vaatepilt nägi päris hale välja. Väga hea inimene, kes Toffee tänavalt leidis, otsustas, et kiisu elu peab saama päästetud ja viis ta kohe kliinikusse. Arstid kaalusid ühte ja teistpidi ning ka käpa amputeerimine oli päevakorras, aga leidja otsus oli kindel - neiule tuleb anda teine võimalus ja päästa, mis päästa annab. ...

Kas te olete kunagi näinud ülevoolavat rõõmu? No kohe täiesti sellist, et rõõm ajabki üle ääre ja ei püsi enam sees? Üks meie pikaajalistest vabatahtlikest, kes on aastate jooksul aidanud kümneid, kui mitte sadu kasse päriskodudesse saata, sai seda eile õhtul näha. Sellist ülevoolavat rõõmu sai näha, kui Seesar jõudis hoiukodusse, eemale kassitoast ning kümnetest teistest kassidest. Kahjuks saab s ee hoiukodu teda enda juures hoida vaid veel 9 päeva. Me ei taha ettegi kujutada, millist ahastavat kurbust kogeb kassipoiss siis, kui ta peaks tagasi kolima Pesaleidja kassituppa kümnete teiste kasside juurde. See ilmselt murraks tema südame. Ka meie oma.  Viimased paar kuud on Seesar elanud Pesaleidja kassitoas, kuhu ta jõudis Valga varjupaigast. 2012. aasta külmal novembrikuu päeval, kui ta Valga vahelt üksikuna jalutamast leiti, siis näitas ta oma leidjate vastu üles ülimat sõbralikkust. Ta armastas inimesi, mängimist, kaisutamist ja elu. Varjupaiga elu ei ole aga paraku s...

Juunikuu kassiks sai vabatahtlike üksmeelse hääletuse tulemusena meie tilluke ja õrn Triinu . Oma õrna välimuse tõttu oli tema esimeseks hüüdnimeks Lumelill. Tegemist on kassipreiliga, kes aastaid Halliste vallas Päidre suvilate piirkonnas kodutuna ringi jalutas ning 11. novembril 2011. aastal sealt kinni püüti ja viidi Varjupaikade MTÜ Viljandi varjupaika . Näiliselt õrna välimuse all peitub, aga väga visa ja vapper hing. Temalt oleks ka inimestel palju õppida.  Õrn Triinu vabatahtlike kõrvasügamise ajal mõnulemas Enne varjupaika jõudmist veetis Triinu sealsamas suvilate piirkonnas päris mitu head aastat. Kuna kiisuneiu oli steriliseerimata, siis tõi ta aastate jooksul mitu pesakonda poegi ilmale. Nii võib siiamaani seal piirkonnas mitmest suvilast leida Triinu järeltulijaid rõõmsalt vallatlemas. Kevadel pesakonna poegi ilmale tuues käis ta pojakesed sabas muudkuid ühe suvila juurest teise juurde, justkui pakkudes, et kas keegi sooviks tema kassipoega endale päriseks võ...

Anname teile ülevaate sellest, kuidas on läinud meie Keldrilaste pärast Pesaleidja kassituppa jõudmist. Kahjuks ei saa me teiega jagada ainult häid uudiseid, vaid peame teieni toome ka kaks kurba sündmust.  Keldrilaste lugu mäletad? Mai lõpus jõudis Pesaleidjani info, et ühes Tallinna kesklinna keldris on 13 kassipoega. 13. Seda on väga palju, isegi meile, kes me iga päev oma vabast aj ast kodutute loomadega tegeleme. Tänaseks on keldrilaste ravi maksma läinud natuke üle 400 euro. Kui Sa saad meil aidata pisutki sellest tasuda, palun tule neile veebiperemeheks.  http://veebiperemees.varjupaik.ee/?go=loom&lid=135 Õnneks võttis üks suurepärane Pesaleidja hoiukodu enda hoole alla seitse pisemat Keldrilast. Nendest neli olid nii imetillukesed, et ei osanud veel iseseisvalt süüagi – püüdsid käppadega pasteeti sõtkuda, nagu oleks veel ema tissi otsas. Emapiimast ilma jäämisega on kiisubeebi väga vastuvõtlik haigustele, kuna jääb ilma oma tähtsaimast kaitsest ning nelja pisikese ...

Pesaleidja koordinaatorini jõudis 23. mail kurvaks tegev telefonikõne teatega, et ühe Tallinna elumaja keldris on 13 pooleteise kuu vanust kiisupoega. Meile teadaoleva info kohaselt on tegemist mitme kassiema lastega ning nende emad viidi loomapüüdjate poolt minema. Paraku on pooleteistkuused kassid veel liiga noored, et maailmas omapäi hakkama saada. Nii jõudsidki kassilapsed 24. mail Pesaleidja kassituppa.  Just sellised tillukesed ja sinisilmsed kassititad meieni jõudsidki Õrnahäälsete piu-de jõudmine kassituppa Kassituba on täis nüüd pisikeste karvakerade õrnahäälseid piu-sid. Seniste kassitoa elanike jaoks oli uudistamist küllaga ning toas vabalt ringi jalutavad kiisud üritasid käpaga varastada kiisupoegadele puuri pandud konservi. Kõik 13 kassilast ei ole täpselt ühes vanuses. Samuti tundub, et ühest pesakonnast pärit kassid on samuti erineval arenguastmel. Nii oskab üks tublidest kiisupoegadest juba lausa kassipoegade krõbinaid iseseisvalt süüa. Enamus aga alles tu...

Maikuu oma päikseliste päevadega on kohale jõudnud ning aeg teha kokkuvõte meie aprillikuu tegemistest. Ka aprillikuus jõudis meie kassituppa juurde terve hulk uusi karvakerasid. Kassid tulid sel korral nii  Varjupaikade MTÜ   Valga kui ka  Pärnu varjupaigast ja samuti meie suurimast Tõrva hoiukodust, kelle tegemisi saate ka toetada Veebiperemehe projekti kaudu. Samas saame rõõmustada ka juba kojuläinud kiisude üle, kes loodetavasti kunagi enam uuesti kodu ei pea otsima hakkama. Kõige enam elevust tekitas meie vabatahtlike jaoks muidugi ZooExpo kassinäitus, kus oma kiisudega laineid löömas käisime - sellest, mis seal toimus, saate lugeda kokkuvõtte lõpuosas ;) Üks kassitoa uutest ajutistest elanikest - pikakarvaline Jimmi Aprillikuus jõudsid pikakarvaliste loomasõprade suureks rõõmuks meie kassituppa must-valge  Jimmi , hall  Pierre  ja valge  Tiitsu  - kõik kolm on veel oma päriskodu ootamas, nii et kiirustage ;). Justkui tellitu...

Nii nagu kodus tuleb oma kiisukese liivakasti igapäevaselt tühjendada, nii tuleb meil ka Pesaleidja kassitoas oma 50 hoolealuse tagant igapäevaselt liivakastid puhtaks teha. Arvata võib, et selleks kulub kassiliiva "veidike" rohkem kui kodudes. Ja nii ongi. Selliseid koguseid igapäevaselt loomapoest ostmas käia on loomulikult mõeldamatu. Seega tellime iga paari kuu tagant endale suurema koguse biograanuleid korraga - nii 2 tonni.  2 tonni biograanulite hunnik pärast ladustamist on nii suur Graanulid tuuakse meile küll kassitoa lähistele autoga kohale, aga treppidest üles teisele korrusele, kus meie ruumid asuvad, tuleb meil need ise tassida. Kassitoas on vabatahtlikena tegutsemas aga peaasjalikult ainult 20ndates eluaastates neiud (sekka ka 2 väga asjalikku noormeest, kes kahjuks kumbki tol päeval meile appi ei saanud tulla). Ega muskli olemasolu ei anna häbeneda ka neidudel, aga tervet 2 tonni jääksime me tüdrukutega ikka päris pikaks ajaks üles tassima. Nii saigi v...