Otse põhisisu juurde

Kuidas minust sai hoiukodu: Katrini lugu vol2

...
Ja siis tuli suvi. Ja kassitoas oli Jimmi. Suur-suur musta-valgekirju lõvi. Jimmi oli kassitoa kõige suurem kass. Kui ta tuli. Kahjuks tuli ta oma päriskodust, sest tema perenaine suri. Ja päriskodus 8 aastat elanud kass satub ikka suurde masendusse, kui ta peab hakkama elama koos 30-40 teise kassiga ühes toas. Nii ka Jimmi.

Jimmi kõhnus lausa päevadega. Kuid kuna talle oli kodupakkumine, kes talle paari nädala pärast järgi pidi tulema, siis olin nõus Jimmi enda juurde võtma paariks nädalaks, et teda kosutada. Tingimus oli ainult üks – et Jimmi iseseisvalt sööks. Sest ta oli ka päris „iseloomuga“ ja tema sundtoitmine oli suhteliselt võimatu.

Jimmi kassitoas


Arvake ära, kas Jimmi sõi ise, kui ma ta koju tõin? Loomulikult mitte. Pakkusin talle parimaid palasid – kanafileed, viinereid, hapukoort, hakkliha. Aga ei midagi.

Jimmiga käisin ka arsti juures ja tal kahtlustati ka neeru-ja maksapuuduliikkust, mistõttu ta pidi rohtu sööma. Lisaks pidi ta ka niisama sööma, mida ta üldse teha ei tahtnud. Jimmi puhul oli näha, et ta oli peaaegu alla andnud ja lootuse kaotanud. Kuid meie nii lihtsalt alla ei andnud.

Õnneks olid olemas teised vabatahtlikud, kes said mulle appi tulla Jimmit sundtoitma ja talle tabletti andma. See oli iga kord suur operatsioon. Asi käis siis nii: võta suur tekstiil, viska see Jimmile peale ja ürita ta riide sisse mässida, et ta rabeleda ei saaks, Jimmi rabeleb minema, tee uus katse. Saa Jimmi riidesse mässitud. Suru ta põrandal jalgade vahele ja ürita ta pead kuklas hoida, samal ajal pidi teine vabatahtlik üritama süstlaga talle toitu suhu lasta ja jälgima, et ta selle ka alla neelaks. Võta uus süstal, sest olemaoleva näris Jimmi katki. Võta uur rull wc-paberit, sest kogu põrand ja Jimmi ja tekstiil lainetavad toidust. Ürita uuesti ja uuesti, kuni suur süstlatäis toitu on enamvähem Jimmi kõhtu läinud. Tunne, et jalad valguvad märjaks, sest Jimmi on kättemaksuks ennast täis pissinud. Nüüd ürita talle veel tablett kurku suruda, nii et ta seda välja ei sülitaks. Tõsta Jimmi vanni, pese puhtaks. Kuivata. Lase lahti. Pese põrand ära. Pese põrand uuesti, sest Jimmi solvus ka vanniskäigu peale endale iseloomulikult. Ohka sügavalt. Vaata Jimmi sügavkollastesse silmadesse, kuula kuidas ta ütleb „Määää“ ja naerata. Homme jälle.

Jimmi sai sundtoitmist umbes 4-5 päeva, ega enam täpselt ei mäletagi. Aga mäletan väga selgesti, kui tulin töölt koju ja mõtlesin, et proovin ÜHE korra veel talle tema enda toitu pakkuda. Ma olin seda iga päev teinud ja iga päev oli Jimmi pea põlglikult toidu juurest ära keeranud.

Tõmbasin toidupaki siis lahti ja pakkusin Jimmile näpuotsast ühte toidutükikest. Jimmi nuusutas seda uudishimulikult, keeras pea ära, siis nuusutas uuesti ja proovis keeleotsaga. Hoidsin hinge kinni. Ja siis ta hakkas toitu lakkuma ja sõi ära selle tükikese. Nii me siis istusime koridori põrandal, mina veel täies riides ja õngitsesin näppudega pakist toidutükikesi ja Jimmi siis sõi mul näpu otsast. Oehhh, hea tunne oli küll. Ega ta palju ei söönud. Eriti korraga. Aga mõne aja pärast proovisin uuesti ja siis jälle sõi. Nii me siis päev-päevalt arenesime. Sundtoita enam vaja polnud, kuid Jimmi oli üsna pirtsakas toiduga. Lemmikuks kujunes keedetud kanafilee ja seda sõi ta ka alguses ainult minu näpu otsast. Kausist ei puutunudki. Õnneks lahenes ka see ajapikku ja Jimmi isu osutus päris suureks. Tabletid said samuti otsa ja Jimmi hakkas ka juurde võtma.

Kahjuks ehmus talle kodu pakkuma pidanud pere tema tervise hädadest ära ja loobus kodupakkumisest. Seega tekkis küsimus, mis Jimmist saab, sest hoiukodul hakkas puhkus ja plaan oli pikemaks ajaks kodust lahkuda. Siinkohal tulid appi teised vabatahtlikud ja aitasid puhkuse ajal Jimmile süüa anda ja temaga tegeleda. Jimmil oli väga lahe hääl, ta määgis nagu väike lammas, kui süüa tahtis või kui inimene koju tuli. Voodis ta magada ei tahtnud, aga paid talle meeldisid. Vahel tabas inimene ta isegi nöörijupiga mängimas. Nii et Jimmi kosus kenasti ja paranes täielikult.

Õnneks leidus ka vabatahtlike tuttavate hulgas inimene, kes sai Jimmi enda juurde hoiukoju võtta, kui olemasolev hoiukodu päriselt pikemaks ajaks ära sõitis. Enne seda käis Jimmi ka juuksuris, kus tema kergelt pulstis karv ära lõigati. Vaene Jimmi oli päris õnnetu purupaljana, aga seda naljakam vaadata.

Jimmi pärast juuksuriskäiku


Uus hoiukodu ja Jimmi aga sobisid lausa nii hästi, et sinna jäi Jimmi päriseks. Nii et ka selle hoolealusega läks väga hästi.

Järjekordne lubadus, et rohkem loomi hoiukodusse ei tule, sest siis on mul rohkem aega käia kassitoas ja tegeleda kassitoa asjadega üldiselt. Kui endal on kass hoiul, ega siis ei taha pikki päevi kassitoas viibida, sest kodus on ju ka hoolealune, kes tähelepanu ja paisid soovib. Seega arvasin, et enam uusi hoiulisi ei võta.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v

7 põhjust, miks kassid armastavad VANNITUBE!

Oled mõelnud, miks Su kass armastab eriti vannitoas lebada või just sinna esimesena tormab, kui see uks avaneb? Kui oled kassidega kokku puutunud, siis arvatavasti juba tead, et enamik kiisusid armastavad vannitoas käia. Kas ka Sinu kass järgneb sulle vannituppa? Ehk ta hõõrub end Su jalgade vastu kui Sa seal oled? Võib-olla ta pikutab kraanikausis isegi siis, kui Sind seal pole? Ta võib suletud ukse taga kräunuda ning seda käpaga katsuda. Mõned kassid kipuvad justnimelt vannitoas palju tähelepanu küsima. Mis vannitubades siis ikkagi nii erilist on? Oleme ka meie seda mõelnud. Aga me mõtlesime välja! Ja jagame oma teadmisi nüüd ka Sinuga: VANNITUBA ON SUUREPÄRANE KOHT, KUS MÄNGIDA Vannituba võib mõne kassi jaoks hoopiski justkui mängutuba olla. Seal on vann, kus ringi tuisata, ning WC-paber, millega mängida. Seal pakuvad veel põnevust rätikud ja nagis rippuvad hommikumantlid. Kiisud võivad põrandal püherdada ja vannimatiga mängida. Kassil võib olla vannitoas väga lõbus, hoolimata sel

7 TOATAIME, MIS ON SU KASSILE OHUTUD

1. Tups-rohtliilia ehk pruudislepp Oma väljakutsuva välimusega meelitab see taim ligi ka kõige passiivsemad kassid. Kuna taim ajab palju võsusid, on võimalus taime paljundada ja lemmikule oma taim jätta.  Hooldamine: Tups-rohtliilia ei vaja palju tähelepanu. Taim vajab valgust, aga saab ka hämaramas kohas hakkama. Kasta tuleb siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.   2. Palmid Palmide liike on väga palju erinevaid, kuid mitte kõik ei ole ohutud kasidele. Mõned ohutud palmilised on  oja-raveenepalm (majesty palm), kuldviljakpalm, hobusesaba palm ja salongipalm. Peale selle, et nad on karvapallidele ohutud, on palmid ka head õhupuhastajad. Hooldamine: Vajavad pigem palju valgust, kasta alles siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.  3. Vesipahhiira Tegemist on vähenõudliku taimega, mis on kassisõbralikkusele veel ka dekoratiivne.  Hooldamine:  Otsest päikesevalgust ei soovi, kasta regulaarselt, kuid mitte lasta mullal täiesti ära kuivada ega liiga märg olla. 4. Bambus