Nagu juba kaks aastat kombeks on olnud, oli Pesaleidja vabatahtlikel ka sel aastal kindel plaan käia ära Hauka laadal. Tegemist on tõeliselt suure ja uhke laadaüritusega - ega siis asjata Antslat laadapealinnaks kutsuta.
Enne laadale minekut tuli meil vabatahtlike seast leida vähemalt 4inimest, kes oleks oma vabal nädalavahetusel nõus hoopis sadu kilomeetreid maha sõitma, "kasse parseldama" ja telgis ööbima, 2 autot, kuhu mahuksid ära inimesed ja laadakraam ning loomulikult kassid, kes sellisele trallile vastu peaksid.
Kokku tuli lõpuks lausa 5 vabatahtlikut koos 2 autoga. Algul mõtlesime, et kui laat hakkab Antslas peale kell 10, siis kohal peaks olema hiljemalt kell 8 ning kuna Tallinnast sõidab Antslasse umbes 3 tundi, siis peaksime startima kell 5 hommikul. Kuid ideaalis oleks parem veel enne 8 kohal olla ning ka enne starti asjade pakkimine võtab aega - seega oleks mõistlik sõita kohale juba reede õhtul ning ööbida telgis kokku 2 ööd. Kuid õnneks oli kahel vabatahtlikul võimalik reede öösel vastu laupäeva ööbida oma sugulaste juures Antsla lähistel ning laadaplatsil laupäeva varahommikul kohal olla. Telk, rasked puurid ja kastid said seega neile kaasa pakitud ning 3 ülejäänud vabatahtliku mureks jäi vaid kassidega laupäeval kell 9 kohale ilmuda.
Teise auto start algas Tallinnast Pesaleidja kassitoast kell 6 hommikul, kaasa sai võetud kassitoast 3-aastane proua Malviina ja 6-aastane härra Borka (uue nimega Miku). Miku profiil SIIN.
Mõlemale kassile sai üleeelmisel õhtul tehtud maniküür ja traksidega jalutamise test, mille nad edukalt läbisid. Siis tegime peatuse ühes Mustamäe hoiukodus, kust võtsime kaasa 3-kuuse kassipoja Täpi. Täp oli oma pesakonnast viimane pojake, kes veel kodu polnud leidnud. Seejärel paar tundi sõitu uinuvate kassidega (Malviina vaikse näugumise saatel) ja peatus Põltsamaa bensiinijaamas, kust tulid auto peale veel 5(!) kassipoega. Kassipojad olid ülinunnud neljakuused rüblikud, kes kõik mõnusasti ühes suures transapuuris puntras tukkusid. Mõnusasti senikaua kuni üks kassipoegadest otsustas taagistmel asuva puuri ukse avada ning ühel hetkel avastas autojuht enda sülle jalutava kassipoja :D Õnneks pole laupäeva varahommikul Põltsamaa-Antsla vahel just väga palju liiklust. Kiire peatus, kassipoeg puuri tagasi topitud ja sõit võis jätkuda. Natukeseks. Kuni ühel teisel viiese pesakonna liikmel juhtus väike õnnetus oksendamise ja kaka näol. Teised 4 kassipoega ei olnud kohe üldse rahul sellega, et üks nende seast mõnusa olemise ära rikkus ja nii tekkis puuris väike rüselemine. Egas midagi, pidasime auto külavaheteel jälle kinni ja tõstsime haisupuuri teepervele. Kõrvale võtsime teise tühja puuri ja hakkasime ükshaaval kassipoegi puhastama. Puhtad lapsed kolisid ümber puhtasse puuri. Viimaseks jäi süüdlasest kassipoeg, kelle peput me siis kruusateel pudelivee ja märgade beebisalvrättidega kasisime. Kassipoegade auks peab aga ütlema, et edasi olid nad kõik head lapsed ja rohkem taolisi õnnetusi ei juhtunud :)
Kaasa võetud kassipojad, kes endiselt koduootel SIIN.
 |
| Borka, uue nimega Miku |
Mõlemale kassile sai üleeelmisel õhtul tehtud maniküür ja traksidega jalutamise test, mille nad edukalt läbisid. Siis tegime peatuse ühes Mustamäe hoiukodus, kust võtsime kaasa 3-kuuse kassipoja Täpi. Täp oli oma pesakonnast viimane pojake, kes veel kodu polnud leidnud. Seejärel paar tundi sõitu uinuvate kassidega (Malviina vaikse näugumise saatel) ja peatus Põltsamaa bensiinijaamas, kust tulid auto peale veel 5(!) kassipoega. Kassipojad olid ülinunnud neljakuused rüblikud, kes kõik mõnusasti ühes suures transapuuris puntras tukkusid. Mõnusasti senikaua kuni üks kassipoegadest otsustas taagistmel asuva puuri ukse avada ning ühel hetkel avastas autojuht enda sülle jalutava kassipoja :D Õnneks pole laupäeva varahommikul Põltsamaa-Antsla vahel just väga palju liiklust. Kiire peatus, kassipoeg puuri tagasi topitud ja sõit võis jätkuda. Natukeseks. Kuni ühel teisel viiese pesakonna liikmel juhtus väike õnnetus oksendamise ja kaka näol. Teised 4 kassipoega ei olnud kohe üldse rahul sellega, et üks nende seast mõnusa olemise ära rikkus ja nii tekkis puuris väike rüselemine. Egas midagi, pidasime auto külavaheteel jälle kinni ja tõstsime haisupuuri teepervele. Kõrvale võtsime teise tühja puuri ja hakkasime ükshaaval kassipoegi puhastama. Puhtad lapsed kolisid ümber puhtasse puuri. Viimaseks jäi süüdlasest kassipoeg, kelle peput me siis kruusateel pudelivee ja märgade beebisalvrättidega kasisime. Kassipoegade auks peab aga ütlema, et edasi olid nad kõik head lapsed ja rohkem taolisi õnnetusi ei juhtunud :)
Kaasa võetud kassipojad, kes endiselt koduootel SIIN.
Igaks juhuks otsustasime pahareti pärast vannitamist omaette puuri eraldada, kuna ühe kassipoja pesemine läheb kiiremini kui viie. No ja nagu arvata oli, ei jäänud see viimaseks korraks. Paarikümne minuti pärast tuli teha teinegi peatus ja uus prantsuse stiilis kümblus märgade rätikutega. Aga kohale me lõpuks jõudsime, veidi enne 10, puurid ja vabatahtlikud said kiirelt maha laaditud, kassid puuridesse jagatud ja autole parkimiskoht otsitud. Laat võis alata.
Kui Tallinnas ladistas hommikul vihma ja puhus külm tuul, siis Antslas oli ilmataat hoopis lahkemas meeleolus olnud. Päike paistis ja puhus mõnus tuuleke. Rahvast oli niiii palju! Kassipojad said läbi mängitatud, Malviina ja Borka läbi paitatud, õnneloosi purk peaaegu tühjaks tehtud ja annetustekast samavõrra täidetud. Kella 14 ajal hakkas vihma sadama ja läks külmemaks, nii et kuigi laat pidi kestma ametlikult 18ni, pakkisime juba pärast 15 oma asjad kokku. Esimese päeva lõpuks olid meil kõik kassid alles ja läksid ööbima ühe vabatahtliku sugulaste juurde Antsla lähistel. Kolm vabatahtlikku aga ööbisid laadaplatsil telgis ja autos. Polnud hullu midagi!
Kogu öö sadas, aga teisel päeval säras jälle päike ja kassid nautisid külastajate tähelepanu. Oma inimeste südame võitis kõige pisem laadaline Täp, kes sai endale oma kodu maamaja näol koos vanaisa ja vanaemaga. Täpist sai toakass, kes võetakse öösel voodisse magama.
Laada lõpuks leidis omale uue kodu ka kaunitar Malviina, kes algul kolis küll hoiukoju, et näha kuidas 10-aastase püsiasukaga läbisaamine klapib.
Kogu öö sadas, aga teisel päeval säras jälle päike ja kassid nautisid külastajate tähelepanu. Oma inimeste südame võitis kõige pisem laadaline Täp, kes sai endale oma kodu maamaja näol koos vanaisa ja vanaemaga. Täpist sai toakass, kes võetakse öösel voodisse magama.
 |
| Täp uues kodus |
 |
| Malviina |
Kui Sul tekkis soov mõnele meie hoolealustest kodu pakkuda, siis kõik koduootel kassid ja kassipojad on üleval meie kodulehel: SIIN
Kui oled oma lemmiku leidnud, täida kiisuvõtja küsimustik: SIIN ja looma eest vastutav vabatahtlik või hoiukodu kutsub Sind külla kas Pesaleidja kassituppa või hoiukoju.
Järgmine üritus, kus Pesaleidja vabatahtlike ja kassidega tutvuda saab on aga Uue Maailma Tänavafestival 03-04 September!
Näeme seal!
Kommentaarid
Postita kommentaar